1.1. Korteriühistu ametlik nimi on korteriühistu "Merivälja tee 5 (edaspidi "Ühistu").
1.2. Ühistu asukoht on Tallinn ja aadress on Merivälja tee 5.
1.3. Ühistu on hoones asukohaga Merivälja tee 5 (edaspidi „Hoone") asuvate korteriomandite omanike mittetulundusühistu. Ühistu tegevuse eesmärgiks on korteriomandite omanike ühiste huvide esindamine Hoone ümbruse, ühiskasutatavate üldpindade, -kommunikatsioonide jms. majandamisel. Samuti on Ühistu eesmärgiks korteriomandi omanike enamusega arvestava Hoone kasutamise korra (edaspidi „Kodukord") kehtestamine, täiendamine ning järelvalve selle täitmise üle.
1.4. Ühistu on eraõiguslik juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabanigi seadustest,õigusaktidest, Kodukorrast ja käesolevast põhikirjast.
1.5. Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve. Oma kohustuste eest vastutab Ühistu kogu oma varaga. Ühistu ei vastuta Ühistu liikme kohustuste eest.

2.1. Ühistu liikmeskond on piiratud Hoones asuvate korteriomandite omanike ringiga.
2.2. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates Ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Hoones asuvate korteriomandite omanikud.
2.3. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse Ühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele.
2.4. Ühistu liikme poolt pärast korteriomandi võõrandamist loetakse uus korteriomandi omanik korteriomandi endise omaniku asemel Ühistu liikmeks ilma sellekohast avaldust esatamata, alates korteriomandi omandiõiguse ülemineku päevast.
2.5. Ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva.
2.6. Eelmise korteriomandi omaniku Ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomandi omanikule - Ühistu liikmele.
2.7. Ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteriomandi omandiõiguse ülemineku päev.
2.8. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul Ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused.
2.9. Liikmeksolek Ühistus loetakse lõppenuks isiku surma või surnukskuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidilise isik).
2.10. Kui Ühistu ise omandab korteriomandi, ei loeta teda Ühistu liikmeks.
2.11. Ühistu peab oma liikmete registrit. Ühistu liikmete registrisse kantakse korteriomandi omaniku ees- ja perekonnanimi, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, liikmeks astumise aeg, talle kuuluva(te) korteriomandile) number(rid), liikmele kuuluvate häälte arv ja osamaksu suurus ja ning selle tasumise kuupäev, Ühistu liikme väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja väljaastumise või väljaarvamise põhjus.

3.1. Ühistu liikmel on õigus:
3.1.1. võõrandada ja pärandada tema omandis olev korteriomand koos Ühistu liikme osamaksu, õiguste ja kohustustega;
3.1.2. hääleõigusega osa võtta Ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks saab olla ja hääletada Ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaksvõib olla korteriomandi omaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine Ühistu liige;
3.1.3. validaja olla valitud Ühistu juhatusse ja revisjonikomisjoni;
3.1.4. saada teavet Ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta, juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadel;
3.1.5. esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi seoses Ühistu tegevusega;
3.1.6. algatada Ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist käesolevas põhikirjas sätestatud korras;
3.1.7. nõuda teistelt korteriomandi omanikelt ja Hoone kasutajatelt Hoone valdamist ja kasutamist vastavuses Kodukorraga;
3.1.8. kasutada teisi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi.
3.2. Ühistu liige on kohustatud
3.2.1. täitma käesolevat põhikirja, Kodukorda, Ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ja nõudma nende täitmist kõigilt teistelt oma korteriomandit alaliselt või ajutiselt kasutavatelt isikutelt;
3.2.2. täitma Hoones ja selle ümbruses riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise-, tuleohutuse- jms. eeskirju;
3.2.3. tasuma Ühistu osamaksu Üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks vastavalt põhikirjas sätestatud korrale;
3.2.4. tasuma regulaarselt (üks kord kuus) hiljemalt 15. kuupäevaks, Hoone majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras lähtudes alljärgnevast:
3.2.4.1. Hoone majandamise jooksvateks kulutusteks on prügivedu, Hoone ja selle ümbruse korrashoidmine (v.a. parkla, mille korrashoid ja üürimine toimub AS Pinta Rannahoone poolt), valve- ja portjeeteenused, maamaks, kindlustus, üldelekter, kütte-, jahutus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri-ja madalpinge süsteemide (televisioon, Internet, luku-ja valvesüsteemid) hooldus, remont ja avariide likvideerimine, eraldised investeeringute reservfondi, intressid, ostetud haldus- ja administratiivteenused ning muud Ühistu tegevusega seotud kulutused ja maksed vastavalt Ühistu juhatuse ja/või Üldkoosoleku otsusele;
3.2.4.2. Hoone majandamise jooksvaid kulusid katvate maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse Ühistu liikme omanduses oleva korteriomandi suletud pinna suhtest kõigi Hoones asuvate korteriomandite suletud pinda. Juhatus võib suurte (üle 200m2) bürooruumide või ebaproportsionaalselt suurte teenuste tarbijate puhul rakendada täpsemaid Hoone majandamise jooksvate kulude jaotamise mehhanisme;
3.2.5. tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt 15. kuupäevaks, tarbitud kommunaalteenuste (s.h. vesi, soojusenergia kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon, jahutus, jms.) eest makseid Ühistu juhatuse poolt kehtestatud korras. Tarbitud kommunaalteenuste eest tasu arvestamisel lähtutakse:
3.2.5.1. mõõturite näitudest kasutatud elektri, sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia, külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel;
3.2.5.2. Hoone kütteks ja jahutuseks kuluva energia puhul korteriomandi suletud pinna suhtest kõigi Hoones asuvate korteriomandite suletud pinda, kusjuures ilma juhatuse kirjaliku nõusolekuta korteriomandi välja lülitamine Hoone kütte-, jahutus- vms. süsteemist ei vabasta Ühistu liiget kohustusest tasuda oma proportsionaalne osa Hoone kütteks ja jahutuseks kuluva energia eest. Juhatus võib suurte (üle 200m2) bürooruumide või ebaproportsionaalselt suurte teenuste tarbijate puhul rakendada täpsemaid tarbitud kommunaalteenuste eest tasu arvestamise mehhanisme;
3.2.5.3. Ühistu liikme poolt valitid paketi maksumusest tele-ja internetiteenuste puhul;
3.2.6. tasuma ühekordseid erakorralisi makseid Hoone ühiselt kasutatavate pindade ja kommunikatsioonisüsteemide säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras;
3.2.7. tasuma oma proportsionaalse osa Ühistu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud muudest kulutustest, osa-ja sihtotstarbelistest maksetest;
3.2.8. eelpool nimetatud loetelus toodud tasude maksmisega viivitamisel võib Ühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga maksega viivitatud kalendripäeva eest. Viiviste tasumisest võib Ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused;
3.2.9. tagama Ühistu nõuded enda vastu summas 30,000 EEK Ühistu kasuks seatava hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale või deponeerima sama summa Ühistu arvele. Kui Ühistu kasuks seatakse hüpoteek esimesele järjekohale, siis on Ühistul kohustus seda järjekohta jagada finantseerimisasutuste või AS'i Pirita Rannahoone kasuks seatavate hüpoteekidega, kui viimased seda nõuavad;
3.2.10. hüvitama seaduses sätestatud korras Ühistule ja teistele korteriomandi omanikele tekitatud kahju;
3.2.11. täitma teisi Ühistu juhatuse, Üldkoosoleku või Eesti Vabariigi seadustest tulenevaid kohustusi.

4.1. Ühistu liige vastutab Ühistu kohustuste eest osamaksu piires. Kui Ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta Ühistu kohustuste eest ka tasumata osamaksu ulatuses.
4.2. Ühistu liige vastutab tasutud osamaksuga ja/või tasumata osamaksu ulatuses ka enne tema Ühistu liikmeks vastuvõtmist tekkinud Ühistu kohustuste eest.

5.1. Ühistu vara on rahaliste vahendite jääk Ühistu arveldusarvel ja põhikirjalise tegevuse tulemusena tekkinud nõuded oma liikmete või muude deebitoride vastu. Ühistu Üldkoosolek võib anda juhatusele nõusoleku ka muu vara soetamiseks Ühistule sätestades oma otsusega ka selle tehingu finantseerimise allika. Hoone ümbrus, ühiskasutatavad üldpinnad, kommunikatsioonisüsteermid jms. ei ole Ühistu vara;
5.2. Ühistul on õigus võtta oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks laenu.
5.3. Ühistu osakapital on 400,000 krooni, mida võib Üldkoosoleku otsusega suurendada kuni 1,600,000 kroonini ilma Ühistu põhikirja muutmata.
5.4. Ühistu liikme osamaksu suurus Ühistu osakapitalis leitakse Ühistu liikmele kuuluva korteriomandi üldpinna j ägamisel kõigi Hoones asuvate korteriomandite üldpinnaga 16 203 m2 ning saadud tulemuse korrutamisel Ühistu osakapitali nominaaliga (asutamisel 400,000 krooni). Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile Ühistu liikmetele.
5.5. Hoone majandamise kulude, kommunaalkulude, osamaksete, sihtotstarbeliste maksete, trahvide ja Ühistu poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmise tulemusena tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks on Ühistul õigus ja kohustus asuda aktiivselt võlga sisse nõudma esitades vajadusel võlgniku vastu hagi kohtusse või sundtäitmise nõude kohtutäiturile.
5.6. Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele.
5.7. Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras Ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid.

6.1. Põhikirjas, Kodukorras või seadustes sätestatud piirangute ja keeldude rikkumise korral on Ühistul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja rikkumisele eelnenud olukorra taastamist, esitades selleks kirjaliku nõude ning andes mõistliku tähtaja esitatud nõude täitmiseks.
6.2. Põhikirjas, Kodukorras või seadustes sätestatud kohustuste täieliku või osalise täitmatajätmise eest on Ühistul õigus nõuda kohustuste täitmist, esitades selleks kirjaliku nõude ning andes mõistliku tähtaja esitatud nõude täitmiseks
6.4. Juhul, kui sõltumata Ühistu poolt esitatud nõudest rikkumist ei lõpetata ja/või kohustusi ei täideta kirjalikus nõudes toodud mõistliku tähtaja jooksul on Ühistul õigus nõuda lisaks rikkumise lõpetamisele ja/või kohustuste täitmisele leppetrahvi kuni 3000 krooni iga rikkumisele eelnenud olukorra taastamisega või kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest teavitades sellest vastavat Ühistu liiget kirjalikult.
6.5. Ühistu liige kohustub hüvitama lisaks leppetrahvile täies ulatuses ka tema poolt tekitatud kahju.
6.6. Kuni tekkinud võlgnevuste täieliku tasumiseni on Ühistul õigus katkestada ühe või mitme kommunaalteenuse osutamine võlgu olevale Ühistu liikmele.

7.1. Ühistu juhtorganiteks on Üldkoosolek ja juhatus. Ühistu üldkoosolek on Ühistu kõrgeim juhtorgan. Ühistu juhatus on Ühistu tegevust juhtiv ja korraldav juhtorgan.
7.2. Juhatus valitakse Üldkoosoleku poolt ametisse kolmeks aastaks. Juhatus valitakse vähemalt üheliikmeline ja maksimaalselt 3 liikmeline.
7.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
7.3.1. Ühistu põhikirja ja Kodukorra muutmine;
7.3.2. Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
7.3.3. Ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine või audiitori määramine; juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete volituste ennetähtaegne lõpetamine;
7.3.4. osamaksu, remondifondi eraldiste ning muude Ühistu tegevuseks vajalike maksete ja nende tasumise tähtaja kindlaksmääramine;
7.3.5. Üle 50,000 krooniste varade ost ja investeeringute tegemine ja ning nende ostude ja investeeringute rahastamise üle otsustamine;
7.3.6. Üle 50,000 krooniste laenuvõtmise otsustamine;
7.3.7. majandustegevuse aastakava kinnitamise otsustamine; majandustegevuse aastaaruande kinnitamise otsustamine;
7.3.8. soetatud kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade või muu üle 50,000 kroonise väärtusega vara võõrandamine või asjaõigusega koormamine ning sellega seotud tingimuste määratlemine;
7.3.10. juhatuse ettepanekul muude Ühistu tegevusega seotud oluliste või väljapoole tavapärast majandustegevust jäävate küsimuste otsustamine;
7.4. Ühistu liikmete Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Ühistu juhatus kutsub korralise Üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Erakorralise Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest põhjust ara näidates, kui seda on nõudnud vähemalt 1/10 Ühistu liikmetest, juhatuse voi revisjonikomisjoni liige;
7.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade Üldkoosoleku toimumisest pannakse välja Hoone fuajeedes. Teates Üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Kui juhatus ei kutsu Üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku ise kokku kutsuda järgides juhatusele kehtestatud koosoleku kokkukutsumise korda.
7.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Ühistu liikmistes või nende esindajatest. Kui Üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kaks Ühistu liiget.
7.7. Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist. Korterühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul on üldkoosolekul osalemisel hääli vastavalt temale kuuluvatele korteriomandite arvule ka juhul, kui see moodustab Üldkoosolekul üle poole häältest.
7.8. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või Üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik Ühistu liikmed.
7.9. Põhikirja muutmise, Ühistu lõpetamise, laenude võtmise ja üle 100,000 krooniste investeeringute tegemise otsus on vastu võetud kui otsuse poolt hääletab üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud liikmete häälte üldarvust.
7.10. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
7.11. Üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt Üldkoosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamise teel tehtud otsus, kui sellise otsuse poolt on hääletanud kõik Ühistu liikmed. Üldkoosoleku otsuse võib teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse, juhatuse või revisjonikomisjoni liikme või vähemalt 1/10 Ühistu liikmete ühisel algatusel.
7.12. Üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest Üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisest häälte lugemise kohta, kui otsus tehakse kirjaliku hääletamise teel, välja arvatud kui otsuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva.
7.13. Juhatus esindab Ühistut Üldkoosolekute vahelisel perioodil. Juhatuse Ülesanneteks on:
7.13.10. Ühistu Üldkoosoleku otsuste täideviimine;
7.13.11. Hoone haldamise korraldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine, sellesisuliste lepingute sõlmimine;
7.13.12. majandustegevuse aastakava ja majandustegevuse aastaaruande koostamine ning Üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;
7.13.13. muude talle seadustega ja käesoleva põhikirjaga pandud küsimuste otsustamine.
7.14. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast vajadusel juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd.
7.15. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda üks juhatuse liikmetest juhatuse otsusel.
7.16. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Kõik juhatuse otsustused võetakse vastu juhatuse liikmete koosseisu häälteenamusega ing kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.
7.17. Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmatajätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras.
7.18. Juhatuse otsuse või ettekirjutusega võrdsustatakse juhatuse poolt kirjaliku hääletamise teel, juhatuse liikmete häälteenamusega langetatud otsus või tehtud ettekirjutus, mille tegemist on taotlenud juhatuse või revisjonikomisjoni liige.
7.19. Juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile Ühistu liikmetele.
7.20. Konkreetsele Ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteriomandit kasutavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kui eelmises lõigus nimetatud isikud keelduvad allakirjutamisest, siis loetakse otsus või ettekirjutus kätte antuks eeldusel, et selle allakirjutamisest keeldumist kinnitavad kaks tunnistajat. Juhul, kui Ühistu liikme asukoht on Ühistu juhatusele teadmata, avaldatakse juhatuse otsus või ettekirjutus Hoone fuajeedes ning saadetakse see Ühistu liikmele täiendavalt ka postiga, misjärel loetakse-otsus või ettekirjutus. Ühistu liikmele kätte antuks;
7.21. Juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga Hoone fuajeedes.
7.22. Juhatuse liikmed võivad olla Ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma Üldkoosolek.

8.3. Ühistu kontrollorgan on revisjonikomisjon, revident või Üldkoosoleku poolt määratud audiitor, kes valitakse Üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks.
8.4. Revisjonikomisjoni liige või revident ei või olla Ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem ning ta ei või Ühistus olla lepingulisel tööl.
8.5. Revisjonikomisjon, revident või audiitor koostavad korralisele Üldkoosolekule esitamiseks lõppenud majandusaastaaruandele oma aruande või audiitori järeldusotsuse.
8.6. Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus:
8.6.10. tutvuda Ühistu varalise olukorraga, arveldusarvete ja kontode ning raamatupidamisdokumentidega;
8.6.11. nõuda juhatuselt suulisi ja kirjalikke selgitusi;
8.6.12. nõuda juhatuselt abi, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks;
8.6.13. viibida juhatuse koosolekutel ja olla informeeritud juhatuse otsustest ja ettekirjutustest;
8.6.14. kokku kutsuda erakorraline Üldkoosolek või juhatuse erakorraline koosolek;
8.6.15. algatada Ülldkoosoleku või juhatuse otsuse tegemine kirjaliku hääletamise teel;
8.7. Revisjonikomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.